Hooaja lõpupuuk *

Olgugi, et viimastest võistlustest oli juba peaaegu kuu möödas, tõmmati hooajale joon viimaks alla alles novembrikuu algul. Eri ajagraafikud saadi lõpuks klappima ning aasta eelviimase kuu esimesel pühapäeval rivistusid karges sügishommikus suurimatest suurimad ratta-o fännid Kõrvemaa matkakeskuses hooaja viimaseks etteasteks üles.

Koos kahiti maha 3-tunnine rahulikus tempos matk, mille sees puhuti juttu ning nauditi vaikset hilissügist loodust. Mõni sai märjaks jala, teine naha ning kolmas (uljas noorus, libedatel lehtedel kurvi võttes) veidi veriseks külje. Juba uue hooaja arvestusse minevast esimesest rattasõidust (ikkagi 2. november ju!) tulid kilomeetrid kõige raskemini ehk Jussi järvede piirkonna oosidel üles-alla kulgevatelt singeltrack´idelt.

Kokkuvõtteks võib öelda, et sõit väsitas lõpuks osalejad päris ära, sest viimasel ajal ei olnud neist keegi eriti palju aega rattasadulas veetnud - kes oli tulnud just raskest talveks ettevalmistavast treeninglaagrist Haanjast, kes aga lebotanud hooajajärgselt lihtsalt niisama.

Päeva teises pooles nauditi saunamõnusid, söödi pika treeningu järgselt väga näljastena (peaaegu) tühjaks Arbo poolt organiseeritud maitsvaid palasid sisaldanud suupistelaud ning joodi peale saunatamise juurde kuuluvat jooki. Ja kes tulemata jäi, see ilma jäi!

Vaadati ka pilte ja videosid möödunud suurvõistlustest, meenutati lõppenud hooaega ning tehti plaane järgmisteks. Omavahel autasustusid meenetega ka parim treener ning sportlane ja koduteele asuti alles ammu hiljem peale pilkase pimeduse saabumist. Ning 4-rattalise sõbra peale võeti nüüd ka noor, kes hommikul oli hoolitsenud päralejõudmise eest ise kohale veeremisega ning autodega saabunud vanemaid härgasid juba ratta seljas ees ootas.

------------------------------------------------------------------

* lõpupuuk on OIK´i (ehk Otepää Suusakoolis õppinud) meeste teisendus lõpupeost.

P.S. Meenutuseks lõppenud hooajast on pakkuda pilt Austria neidudest Leedu EM-i teatesõidu autasustamistseremoonialt.

EM tavaraja kaardid

Tavarajast jutt tuleb ka loodatavasti lähipäevil ja isegi teatest võibolla....

Canmore MTBO

4. oktoobril toimus Calgary olümpiaradadel Kanada esimene tõeline ratta-o võistlus. Võib julgelt öelda, et Alberta provintsis Kaljumäestikus jõuproovi võõrustanud Canmore Nordic Center oma meeletu radadevõrguga pakkus välja tipptasemel rattaorienteerumismaastiku. Võisteldi eelmisel aastal tšehhide poolt valmistatud spets ratta-o kaardil. Allakirjutanu oli korralduses tegev nõuandjana.

Kui kõik algusest peale ausalt ära rääkida, siis asi algas sellest et selle aasta veebruari algul kohtasin Tahoes "California Suusa-o mitmepäevasõidul" nelja hullu kanadalast, kes olid sinna võistlema sõitnud autoga British Columbiast. Lähemal tutvumisel selgus, et tegu oli Kanada orienteerumisliidu presidendi Charlotte MacNaughtoni, tema kuti Adrian Zissose; Kanada o-jooksu koondisesse kuulunud Marie-Catherine Bruno ning tema boyfriend´i suusataja Jonas Sandströmiga.

Juttuajamise käigus said nemad lähemalt teada sellisest spordialast kui rattaorienteerumine ning mina Kanada orienteerumiselu juhtimisest. Arutelust koorus välja meie ühine mõte - asja tuleb hakata arendama ja ala edendama ka vahtralehe maal. Charlotte´i näol on muide tegemist noore ja entusiastliku ning suhteliselt uue Kanada o-liidu juhiga, kes isegi mitmel o-jooksu MM-il osalenud.
Kõigi nende väga lahkel kutsel käisime me Kätiga veebruari lõpus - märtsi algul võistlemas veel ka British Columbias - osaledes 4-päevasel "BC suusa-o Festivalil" ning Kanada talvistel meistrivõistlustel. Kui aga asjast edasi rääkida, siis mõte arenes ning Adrian lubas sügisel korraldada ühe ratta-o jõuproovi. Ta arvas teadvat üht alaks sobivat platsi Calgary ümbruses. Ent kui ta mulle esimest korda Canmore´i kaardi OCAD´i failina saatis, siis pidin tõdema, et tegu pole mitte ainult sobiva, vaid lausa ülivinge rattaorienteerumismaastikuga.

Edasi läks nii, et kuna ma korraldasin kevadel "Orienteering Ontario" ehk Ontario provintsi orienteerumisklubide assotsiatsiooni palvel ühe ratta-o Clinic´u Toronto lähedal (4,5h teooriat + 1,5 h praktikat), siis nende materjalide põhjal korraldas Adrian 4. oktoobril osalejatele kõigepealt samuti kliinikumi ning seejärel rivistusid 23 võistlejat juba stardijoonele. (Olgu siinkohal selguse huvides mainitud, et ikka ühekaupa, kuna tegemist polnud ühisstardiga.)

Vahepeal jõudsime suve jooksul muidugi veel mitmeid kordi Adrianiga meile vahetada, sest Adrian polnud ju varem ratta-o võistlust korraldanud ning väike instruktaaž kulus marjaks ära. Tema palvel tegin ma valmis ka ühe võistlusraja, kuid meie ühisel otsusel me seda lõpuks siiski esimesel aastal käiku ei lasknud, sest ehk oleks liialt tehniline rada väga vingel maastikul asjahuvilistele alaga esmatutvusel veidi liiga raskeks osutunud. (Adriani palvel tegingi raja üsna nõudliku, sest ta tahtis näha, kuidas üks korralik ratta-o rada välja näeb. Arvatavasti läheb see käiku järgmisel aastal ja võib-olla juba Kanada I ratta-o MV raames.)

Võistlusel olid ka mõned sponsorid "Trail Sports" ja "Axis Gear" näol (viimane muide teeb ka ratta-o planžette) ning tänud lähevad ka ürituse võõrustajatele Canmore Nordic Center´ist, kes lubasid rattaga orienteeruda Kanada Olümpiatreeningkeskuses. Loodus Canmore´i ümber muide on väga kift ja vaated suurtele ümbritsevatele mägedele hästi võimsad! Olgu öeldud veel, et Canmore on tuntud ka kui maailma üks tippkuurorte nii murdmaasuusatajate kui mägiratturite seas.

Adrian arvas, et asi läks väga korda ning järgmisel hooajal on plaanis pidada kokku juba 4 võistlust Canmore´s, millest üks suurema orienteerumise mitmepäevajooksu "Barebones" raames.

Võistluste koduleht Calgary Foothill Wanderers O-Club´i webpage´lt

Kaart RouteGadgetis

Tulemused

Pildid

Sprint distance

Võistluskeskus asus Smiltenes, stardiga meremuuseumis, mis tähendas, et k-punkti sõites sai võtta korraliku munakivitee laskumise, läbi tunneli ja üle silla sõita ja siis metsa vahele rada lahendama minna. Kuna olin üsna varajane startija( nr. 14), siis ei saanud kahjuks näha, kuidas varem startinud raja lõpuosa sõitsid. Hilisematel startijatel oli praktiliselt viimased 5 punkti selged ning varem rajale läinud kaotasid seal hulganisti sekundeid, mina nende hulgas. Aga rajast pisut.
Esimesed kaks etappi oli suhteliselt lihtsad ning nõudsid kiiret sõitu. Alates 3. punkist läks asi huvitavaks. Endal õnnestus esimene tehniline punkt veatult võtta( Allan Jensen kaotas sinna kindla kulla, kui võttis kõrval rajalt vale punkti ja ei kontorollinud numbrit. Finišis oleks ta ligi poole minutiga võitnud kulla). 4. punkti magasin väiksemad rajad maha ja sõitsin luidete äärde suurele teele ja sealtkaudu peale. 5. ja 6. olid ratta-orienteerumise kohta ülilühikesed etapid, mis õnnetus mitte just suurima kindluse juures siiski puhtalt võtta. Taas demonstreeris oma head kaardilugemisoskust Tõnis võites 5. etapi selge edumaaga teiste ees. Esimesed kaotatud sekundid minu sõidus tulid teel 7. punkti, kui ei suutnud korralikult ette lugeda ja jäin kõva kattega teele enne punkti umbes 10. sek. seisma, punkti sain siiski veatult ja püüdsin kinni minut varem startinud šveitslase Dauwalderi ja lisaks veel mitu varem startinut. 8. etapi sain šveitslase kerge abiga üsna hästi ,kuid järgmisel etapil tegin selle sõidu suurima vea. Teel 9. keerasin vist isegi õigest kohast singlile sisse, kuid see oli nii väike, et arvasin ennast vales kohas olevat ning tulin tagasi suurele teele ja sõitsin alt ringi. Kaotasin sellega ilmselt kuskil 25-30 sek. 10. etapil sain väga hea vaheaja, 11. kaotasin mõningaid sekundeid eelmisest välja minemisega. 12. etapil sain taas veidi kasu šveitslasest, kuid järgmisel etapil tegi ta mulle omakorda karuteene. Ei jõudnud korralikult vaadata ja sõitsin 13. etapi suure ringiga vasakult. See ring maksis hinnanguliselt 20 sekundit. 13. välja minnes kaotasin taas sekundeid kuna ei leidnud kohe õiget teeotsa ja 15. minnes sõitsin samuti mitte kõige parema variandi, lastes taas ca 10-15 sek. tuulde. Etapid 16-17-18 möödusid veatult, 19. kaotasin taas hulga aega, kuna enne starti ei olnu võimalik vaadata kuidas võistlejad seda läbivad. Trepist üles jõudes tegin väikese seisaku, et mitte ilusat sõitu ära rikkuda, 20-21-F- lihtne kojutulemine.
Sõit andis 15. koha, millega olnud rahul. Tagantjärgi torgib natuke hinge, et ebakindla lõpuga andsin 3. kohta ära ning kahe suurema veata oli esikümne koht kindel olnud. Tõnis teeb teist päeva järjest supersõidu ning saab teise hõbeda. Kui eile oli Lasse Brun Pedersen võimususe poolest siiski üle, sisi täna oli Tõnis rajal kiireim orienteeruv mees. Austerlane Breitschadel võidab kulla tänu sellele, et kogu raskema raja osa sõitis venelase foliforovi tuules, kelle ta kiire algusega kinni püüdis ja kellele hiljem siis maakeeli öeldes lihtsalt konksu pani.

Middle event

Middle hommik tervitab päikesese ilma ja väga külma tuulega. Soojenduse ajaks olen ennast sisse pakkinud, kuna soojendusala on mere ääres, kus tuul viliseb. Mingid kümned minutid enne stardi koorin siiski soojendusriided maha ja harjun tempereatuuriga. Stardiks saan vajalikud
liigutused tehtud ning tunne on OK. Kaardi kätte saades läheb üsna kaua aega selle plaadile saamisega ja veel ratta stardipukile ajamisega ning ei jõua eriti vaadata. Saan vaid plaani, et
esimesse otse minna. Teel k-punkti üritan radade rägastiku harutada, kuid siiski sõidan kohe valele teele, sellega ei kaota küll õnneks palju aega. Suurema "koera" vältmiseks kohe esimese punktiga teen 2 seisakut ning pääsen kõigest mingi 30 sekundilise ajakaoga. Teise plaanin ka otse minna kuid järsk tõus otse ees ajab taas plaani sassi. Keeran väikese haagiga siiski esimesest
ašfaldist sisse ja plaanin üle platsi sõita. Kohale jõudes üllatab seal ees aed, egas midagi kui
ümber. Ei oska siiski välja lugeda, kust täpselt saab ja ei hakka riskima, kuna lõiked on rangelt keelatud ja aiman, et seal piirkonnas kohtunike jagub. Teen taas seisaku ning loen asjad välja. Taas paarkümmend sekundit oleks saanud kiiremini. Kolmandaga saan omast arust järjele ja võtan vasakult poolt üsna sujuvalt punkti. Hiljem analüüsides selgub, et paremale alla ašfaldi kaudu on taas paarkümmend sekundit kiirem. 3. puntktis kaotan Tõnisele juba 1 min. 43 sek. Õnneks selgub hiljem, et ta sõitis kõigil nendel etappidel ka kiireimad ajad. Müstiline kaardilugemis- ja valikute nägemise oskus. 4. punkti tundub üsna ühene valik, mina oskan siiski väikese vea teha. Keeran liiga vara sisse, kuna juba minu stardiajaks läheb sinna üsna palju jälgi. Natuke võsamurdemist ja olen taas õigel jäljel ja punktis. 5. plaanin minna kõige otsemat teed, kuid majade juurde jõudes ei näe, et kahe aia vahelt saab läbi, teen kiire ümberpöörde ja
sõidan paremalt ringi. 5-st esimest punktis olen vaid ühe normaalselt kättesaanud. Nutune. Siiski mõistan, et pikk ja keeruline rada on veel ees. Pikal kasutan palju ašfalti, enne punkti tulevad mulle vastu 2 ja 4 minutit varem startinud prantslane ja šlovakk, kes lähevad juba 8. Lasen neil natuke segada ja lähen kaugemast teest, viga õnneks ei tee. Lühietapil satun
aga taas segadusse, kuna rada muutub üks hetk imeväikeseks ning keeran naistepunkti. Loll. Tagasi ja põõsaste vahelt läbi pressides saan oma punni ka kätte. Järgmise olen ette vaadanud, et otse rohelise vahelt ja mööda liiva ukerdama ei lähe, vaid sõidan üsna ebamugava haagi tagasi ning kaardi äärest lähen suurele teele ja sealt peale. Loomulikult on see vale valik, kuna singel
otse on üsna hea ning taaskordne ca 45 sek ajakadu on reaalsus. Siitkohast hakkab mu sõit õnneks paremuse poole liikuma. Järgmise etapi otsustan lahendada otse ning loen majade juures oleva segase koha nn indistinckt junktioniks ehk siis ühendamata ristiks, mida on lubatud kasutada. Kuigi kohtunik passib, sõidan ta nina alt läbi keelatud kohast ning võtan puntki üsna hästi. Ise ennast siin patustajaks ei loe, kuna kaart oli üsna segane ja asfaldinurgast õigele rajaleminek ei olnud eriti selge. Tõnis teeb samamoodi nagu mina, võidab selle etapi, kaotan talle vaid 3 seki. Margus sõidab vasakult ringi ja kaotab ca 30 seki. 10. otsustan sõita mööda kõige lihtsamat varianti ja see toidab. Järgmine on üks vastik etapp. Otsustan lahendada selle läbi 14. puntki. Tõus enne seda on toores ning lõpu jooksen. Üleval on olek raske, õnneks laskumine toob natuke elu sisse tagasi. 12. sõidan paremalt ja lõpu mööda asfalti. Saan noore pranstlase 2 minutiga kätte. 13. oli ilmselt selle võistluse kõige keerulisem etapp. Nikerdasin paremalt majade vahelt suht hästi läbi, kuid enne punkti hajusid rajad laiali ja uitan taas metsas enne kui punkti jõuan. Seal tegid paljud viga, ka Tõnis ja Margus. 14. sõidan sihti mööda välja asfaldile, üle suure tee kohe rajale sisse, kus jään liiva lootusetult kinni. Edasu kangutan risti üle sirge ašfaldi ja tõusust üles, jube raske on. Ristis on kohtunik, kes keelab otse minna, pööran paremale ja siis kohe vasakule väikese rajale, mis viib üsna punkti lähedale. Prantslane kaob tagant, teeb ilmselt viga. 15. sõidan kõige lühemat teed pidi, järgmise samuti. Kailt minnes mõistan, et lõpuosa tuleb keeruline . 17. sõidan koduhotelli eest läbi ja mööda treppe üles. Seisatan korraks, kuna ei taha korrata sama viga, mis esimese punktiga. Saan õigele rajale ja leian punkti. Selle asemel, et kohe tagasi keerata ja alla majade äärde minna, lähen paremalt üritama, kuid seal on liivane ja raske. Kaotan sekundeid. Tõus enne punkti võtab viimase jõu ja ilmselt seetõttu ei näe eelviimasesse õiget lahendust. Sõidan otse mööda treppe alla, suurel teel üritan majade rägastikku lahti harutada, kuid tulutult. Keeran küll õigest kohast sisse, kuid kaotan järje ja mere ääres olen laiali. Leian noorte punkti, kuid ei suuda seda kaardilt tuvastada. Kuuenda meele abil hakkan siiski õigele poole liikuma ja näen punkti, seekord enda oma. Viimane on labane. Lõpusirgel annan kõik, kuid parimat aega siiski ei saa, sekund jääb puudu. Finišis ei ole erilist rahulolu, polnud teinud küll suuremaid vigu kuid väikseid ajakaotusi tuli siiski palju. Minutine viga eelviimasega oli selgelt liiast. Tõnis teeb supersõidu ja võtab hõbeda. Õnnitlused.

Teekond medalile

2008. aastal pole siia blogisse just palju kirjutatud. Minu poolt on see mõneti olnud ka teadlik valik. 2007. aastal olid lootused suured ja sai tehtud ka suuri sõnu, aga paraku polnud tulemused nende väärilised. Käesoleval aastal on rattaorienteerujad hoidnud tagasihoidlikumat profiili, aga MM sprindi suurepärase sõiduga said vanad lootused ja lubadused täidetud. Alljärgnevalt lühianalüüs minu võistluse kohta.

Alustan võistlust kiiresti, kuid esimene punkt on kavalalt järsaku alla ja paralleelpunkti taha peidetud ning ettevaatlikuse tõttu kaotan mõned sekundid. Sellele järgneb, aga kohe viga teise punktile pealeminekul, kui ma ei märka punktirada. Olen teises punktis 27. kohal ja juba 25 sekundit liidrist maas. Saan siiski pärast viga keskendumise tagasi ja minust saab kiireim mees ratastel. Kaotan küll 4. kp-ga mõned sekundid turvalise teevaliku tõttu ja 8. kp-sse sõitu takistab auto, aga võtan etapivõidu 7. ja 11. punkti ning sõidan ka muud etapid ülikiiresti. Staadionil sooritan kaardivahetuse ülikiirelt ja tõusen teise ringi alguses liidriks.

Teen küll halva teevaliku 17. kp-sse (teise ringi 4-s), kuna punktile põhja poolt lähenemist takistavad trepp ja hekk, aga olen veel 18. punkti juurde jõudes liider. Seal aga kohmitseb minust 4 min varem startinud prantslane, sõidan talle kõrvale, aga ta lükkab mind julmalt eemale, peame maha kiire käevõitluse, milles ma alistun, et meist kumbi üldse punkti kätte saaks. Olles tema peale maruvihane kiirendan lõpuks punktist välja, aga keskendumine on kadunud, ajan majad segamini ning sõidan 19. punkti (teise ringi 6-s) pooleminutilise lisaringi ümber põhjapoolse maja. Võideldes kadunud keskendumisega jätkan teekonda finiši poole, kuid loen kogemata etapi teise ringi 9-ndast otse viimasesse punkti, õnneks parandan end enne hävingut, kuid jõuan eelviimasesse punkti 1 sekund hõbedast maas. Sel hetkel on Jiri Hradil juba näoga viimase KP poole, aga mina pean veel ratta ringi keerama ja ei suuda teda enam püüda.

Kuld jäi 36 sek kaugusele, hõbe vaid 3 sek kaugusele, aga
PRONKS ON VÕIDETUD!

Poola MM

25.08.2008 läheb Eesti rattaorienteerumise ajalukku - Tõnis tegi teoks selle, mille poole ammu püüeldud on - nüüdsest kuulub Eesti rattaorienteerumise MM medalimaade hulka.



Palju õnne, Tõnis!

Väga hästi alustas oma rahvusvahelist karjääri ka Tiit Toomas 6. kohaga juunioride sprindidistantsil. Loodame Tiidust ja ka veel noorteklassi kuuluvas Taaniel Toomingast tublit järelkasvu koondisele.











Margus (pildil sprindirajal) ei ole sprindis ja eriti lühirajal head tulemust seni saanud, loodame et meie "pitkän matkan erikoismies" näitab oma võimu pikal rajal, liiatigi kui Mika "Palomies" Tervala tagant teda püüdmas.








Lauri oli meheks ja sõitis end selgelt pika raja kuuekümne viie parema hulka. Pildil naudib Lauri sprindirajal loodust - tegin selle pildi pulmapiltniku vaatenurgast.

Poola WRE ja mäestikulaager Slovakkias

Hehei...! Juuli kaks viimast nädalat veetis Eesti ratta-o koondise põhituumik Ida-Euroopa tuuril. Kõigepealt võisteldi World Rankingu etappidel Põhja-Poolas Nowa Kaletkas, hiljem laagerdati Slovakkia Kõrg-Tatrates asuvas mägikuurordis Štrbske Plesos.

WRE tulemused - Middle 22.07 ja Ultra-long distance 23.07

Augustikuiste maailmameistrivõistluste eel oli Poola eel-MM´ile kogunenud suur osa maailma rattaorienteerujate paremikust. Kui enamus kokkutulnuist tegi kaasa täisprogrammi ehk kogu 6-päevasõidu, siis viimastel aastatel suhteliselt palju Poolas võistelnud eestlased osalesid aga vaid WRE-päevadel.

Meie mehed kahjuks seekord kõige teravamas minekus polnud - Tõnise vormile oli oma jälje jätnud võistlustele eelnenud mahukas nädal, mil ta veetis ligi 30 tundi Karulas Rogaini-MM´i maastikul korraldajana radu ja kaarti välja töötades, Margusel oli aga seljataga pingeline sisseastumisperiood ülikooli magistriõppesse. Ka logistiline lahendus kohalejõudmise osas polnud seekord kõige parem - võistlustele saabuti vahetult eelmisel päeval suhteliselt hilja õhtul.

Esimese võistluspäeva lühirajal suutis Margus siiski oma hetkevormist maksimumi välja võtta ning lõpetas võistluse tugeva 4. kohaga. Tõnis sai kirja 14. tagajärje, kuid tegi, erinevalt suhteliselt puhta o-soorituse teinud Margusest, ühe suurema paariminutilise vea. Ligi 50 mehe konkurentsis andis MM-i eel tõsise vormihoiatuse austraallane Adrian Jackson (aeg 51.54), kes edestas valitsevat sprindi maailmameistrit taanlast Torbjoern Gjasbergi 3.09 ja tšehhide esinumbrit Lubomir Tomeceki 4.12-ga. Meie meeste kaotused olid 21,0 km pikkusel rajal vastavalt 4.58 ja 9.09. Maastik ei olnud eriti mägine, kuid oli see-eest suhteliselt raske veerevusega, kus pidi kogu aeg jõulise väntamisega hoolitsema hoo üleval hoidmise eest.

M20 klassis lõpetas sel aastal esmakordselt peetavaks Juunioride rattaorienteerumise MM-iks valmistuv Tiit Toomas võistluse 15 noormehe konkurentsis tubli 5. kohaga (+5.24). Võitis juba meeste klassiski tugevaid sõite näidanud poolakas Maceij Gromadka (55.29). Korraliku füüsisega suusaorienteeruja-poiss näitas paljulubavat sõitu, sest tema kontosse jäi tol päeval varu vigade näol päris mitmete minutite jagu.

Naiste eliitklassis lõpetas rohkem kui 30 osavõtja konkurentsis Tuuli Mäeots 24. kohaga. Õrnemast soost võistlejate seas läks lühiraja võit esmakordselt ratta-o rahvusvahelises konkurentsis osalenud Ukraina võistlejale Anna Telyakevychile.

Järgmisel päeval oli kavas ühis-stardist maratoni distants, kus meeste eliitklassis oli raja pikkuseks koguni 45,8 kilomeetrit. Eestlastele kirjutati sellelt päevalt protokolli kohad 11. (Margus) ja 24. (Tõnis). Olgu siinkohal täpsustuseks öeldud, et kui Margus tegi taas o-tehniliselt päris hea, ent füüsiliselt nõrga sõidu, siis Tõnise soorituse rikkus paar kilomeetrit enne finišit end otsustavalt tagaratta kodarate vahele kinni kerinud kett, mistõttu tuli tal see viimane jupp võistlusmaast joosta ratas käekõrval. Omavaheline aegade võrdlus näitas, et ka Tõnis oli tegemas siin sõitu teisekümne alguse kohtadele.
Ajaga 2.04.59 võitis taas suurepärases vormis olev Jackson. Teisena lõpetas eelmise aasta MM-i tavaraja hõbe Lasse Brun Pedersen Taanist (+1.31) ja kolmandana tema kaasmaalane Gjasberg (+3.00). Margus oli finišis võitjast hiljem 8.56 ja Tõnis 20.17.

Ka juunioride arvestuses tegi eelmisest päevast veidi kehvema sõidu Tiit, kes lõpetas 8. kohaga (+15.59). Taas võttis M20 klassi võidu Gromadka ajaga 1.21.30.

Naistest valitses ultra-pikal distantsil taanlanna Line Pedersen, Tuuli oli sel päeval 25.

Kokku oli Poolas osalemas 15 riigi sportlased, mis tavalise World Rankingu osavõistluste kohta on üsna suur näitaja. Esmakordselt oli rahvusvahelisel tasandil osalemas Ukraina ja Rootsi.

Võistluste järel suunduti mägedelaagrisse Štrbske Plesosse (kõrgus merepinnast 1350 meetrit), kus kohal oldi 7 päeva. Nädalane viibimine keskmäestikus ei anna küll tõsist mäestikulaagri mõõtu välja, kuid erinevatel asjaoludel kujunes sel aastal plaan selliseks. Siiski, kokkuvõttes tehti korralik intensiivne laager igapäevase kahe treeningkorraga ning ühtlasi vaadati ringi tähelepaneliku pilguga tuleviku tarbeks. Võibki öelda, et sel suvel oli kavas tutvumislaager, mille järel on võimalik järgnevatel hooaegadel planeerida juba tõsisemat klassikalist 2-3 nädalast camp´i. Näiteks vaatasime üle kõrgemal mägedes asuvad majutuspaigad.

Kokku tegime selle aja jooksul ka 6 kaarditreeningut, mille sees kaks pikka väljasõitu - üks päev 2005. aastal MM-i võõrustanud Banska Bystricasse ja teisel korral Slovakkia suuruselt teise linna Kosiče ratta-o tarbeks kaardistatud maastikele. Laagri viimasel päeval, mil Štrbske Pleso enda kaardid Slovakkia Orienteerumisliidust postiga kohale jõudsid, sõitsime ka kohalikus ümbruses. Laagri lõpetas öösprint Štrbske enda küla sees ja ümbruses.

Kokkuvõtteks võib öelda, et koht iseenesest oli väga kihvt - taamal kõrgumas suured mäed (kõrgeim tipp 2655 m), teisele poole megavaated orgudele. Puhtaks rattasõiduks kasutati piki Kõrg-Tatrate nõlva kulgevat ja paljusid mägikülasid läbivat teed. Aktiivsel puhkepäeval võeti aga ette 6-tunnine retk 2495 meetri kõrguse Krivan´i mäe otsa. Eelviimasel päeval prooviti kahe trenni vahel ära turismiatraktsioonina ka kohalik mägiraudtee.

Elasime uues euroremondi läbinud Penzionis "SiSi", mida on sel aastal mitmel korral kasutanud ka slovakkide o-jooksu MM-iks valmistunud koondis. Lõpetuseks võib tõdeda, et Slovakkia on ehk hinna-kvaliteedi suhtelt eestlastele üks mõistlikumaid valikuid keskmäestikulaagri asukohaks.

Läti MV kuupäevad muudetud!

Lätlased teatasid järgmist:
Latvian MTBO championships, that was planned to take place on 5-6.07.2008 is moved to September 20-21

Nokia (Leedu) MV

13.-15. juunil külastasid Tõnis ja Margus Leedu Meistrivõistlusi, kus iga distantsi võitjale oli Nokia poolt välja pandud soliidne muusikatelefon. Paar sellist telefoni sai ka Eestisse toodud.

Võistlused toimusid Klaipeda külje all merelähedastes metsades, kus kõrguste vahed olid ebaolulised. Huvitavate elementidena pakuti lühirajal sõitu mööda mereranda ning off-track sõidetavat rannamännikut. Pikal rajal tuli sooritada õiged teevalikud küntud liivasihtidega võrgustatud maastikul. Sprint oli suhteliselt lihtne ja kiire.

Tõnise kohad olid 1, 3 ja 1 ning Marguse kohad 5, 2 ja 12.
* Lühiraja tulemused
* Pika raja tulemused
* Sprindi tulemused
Üllatuslikult tugevat sõitu näitas kohalik mees Regimantas Kavaliauskas võites Pika raja ja platseerudes nii lühirajal kui ka sprindis teiseks.

Tshempionat Rossii po sportivnomu orientirovaniju na velosipedah - WRE

Peko MTBO oli põnevate radadega ja hästi korraldatud ning oleks kindlasti väärinud eraldi postitust. Kuna sellest on aga juba nädal möödas, siis jätkame alanud võistlushooaja katmist teisest kevade olulisemast võistlusnädalavahetusest - Venemaa WREst.

Kohalesõit - piir võtab palju aega, maanteed on uskumatult auklikud ja ümbrus trööstitu. Muidu aga venelased külalislahked ja vastutulelikud.

Laupäev 31.05 - Venemaa MV, WRE, lühirada.
Suurepärane võistlus, tihe radadevõrk, suured kõrgustevahed, huvitav maastik ja 1:7500 mõõdus kaart tegid sellest ühtlasi nii nauditava kogemuse kui ka väga tõsise võistluse. Liider vahetus võistluse käigus korduvalt, kuid peale minu viimases teeristis tehtud viga jäi võit lõpuks ikkagi võõrustajatele. Oluline on märkida, et esikuuikus oli 4 MMi medaliomanikku, kelle hulka eestlased veel ei kuulu. Tulemused:
1. Foliforov 28:14
2. ERM +11
3. Gritsan +17
4. Zhurkin +18
5. HALLIK +24
6. Korchagin +28
...
25. RAE +9.44
39 osavõtjat

Pühapäev 01.06 - WRE, Tavarada
Tavaraja maastik oli mõnevõrra teistsugune - pinnavormid olid väiksemad, teedevõrk hõredam, kuid kaootilisem. Õnnetult jäi allakirjutanul märkamata üks kaardiserval asuv radade hargnemine teel 1 punkti ja järgnenud 9-minutiline avastusretk lõpetas ka võistluse kõrgetele kohtadele. Tulemused:
1. Foliforov 1:08.43
2. Zhurkin +1.37
3. HALLIK +6.23
...
10. ERM +15.17
20. RAE +29.56
38 osavõtjat
Kaartidel on märgitud Tõnise teekond

Pre-warning from downunder

Adrian Jackson in top form
Saturday, 24 May 2008

Adrian Jackson wins the Anaconda Alice Springs MTB Enduro.


Adrian confirmed his outstanding fitness by winning the 7 stage, 287 kilometre Enduro race last week. There were over 200 competitors with great depth in all categories. The course was even harder this year than in the past, with extra length and more single track. AJ won stage 1 and defended his lead for another 6 days to record a 3.5 minute win after nearly 12 hours of racing.
Adrian will go over to Europe in July to prepare for the MTBO Worlds in Poland where he is keen to once again mount the placegetter's podium.


SA MTBO rider Dave Clark won the veteran's class, placing 15th overall in 13.14 hours. Evergreen Paul Darvodelsky was a close 2nd in 13.27 and 17th overall and his good form bodes well for MTBO WOC too.
The Jackson family had further success with Melinda doing extremely well to place 6th in open women (16.03) while Carolyn ( 17.35) was first in the over 50's and 14th out of the 39 women riders. Thor Egerton was close behind in 17.40 and took out 2nd place in veteran women. This was good preparation for her second Australian team representation at MTBO WOC.
Other orienteers involved included Anthony Darr, Peter Cusworth and Huw Kingston.
Detailed results are available on the rapid ascent website


Cath and Eoin

Lietuvos MTBO taurė 2008

Leedukad ei hakanud meid järgi ootama ja koondasid oma ja ka Läti MV sarja, kus lausa 17 osavõistlust. Sarnaselt WRE arvestusele saab eri etappidelt koguda eri väärtusega tašku-id ja hooaja kokkuvõttes võites tašku pista 1 200 litti ehk ca 5 400 kr. Arvesse läheb 11 võistlust. Midagi juhtub 150 litiga ka siis, kui täituvad numbrid 15 ja 5 aga ootame leedukatelt ehk ka arusaadavamas keeles avaldatud infot.