Kui kõik algusest peale ausalt ära rääkida, siis asi algas sellest et selle aasta veebruari algul kohtasin Tahoes "California Suusa-o mitmepäevasõidul" nelja hullu kanadalast, kes olid sinna võistlema sõitnud autoga British Columbiast. Lähemal tutvumisel selgus, et tegu oli Kanada orienteerumisliidu presidendi Charlotte MacNaughtoni, tema kuti Adrian Zissose; Kanada o-jooksu koondisesse kuulunud Marie-Catherine Bruno ning tema boyfriend´i suusataja Jonas Sandströmiga.
Juttuajamise käigus said nemad lähemalt teada sellisest spordialast kui rattaorienteerumine ning mina Kanada orienteerumiselu juhtimisest. Arutelust koorus välja meie ühine mõte - asja tuleb hakata arendama ja ala edendama ka vahtralehe maal. Charlotte´i näol on muide tegemist noore ja entusiastliku ning suhteliselt uue Kanada o-liidu juhiga, kes isegi mitmel o-jooksu MM-il osalenud.
Kõigi nende väga lahkel kutsel käisime me Kätiga veebruari lõpus - märtsi algul võistlemas veel ka British Columbias - osaledes 4-päevasel "BC suusa-o Festivalil" ning Kanada talvistel meistrivõistlustel. Kui aga asjast edasi rääkida, siis mõte arenes ning Adrian lubas sügisel korraldada ühe ratta-o jõuproovi. Ta arvas teadvat üht alaks sobivat platsi Calgary ümbruses. Ent kui ta mulle esimest korda Canmore´i kaardi OCAD´i failina saatis, siis pidin tõdema, et tegu pole mitte ainult sobiva, vaid lausa ülivinge rattaorienteerumismaastikuga.
Kõigi nende väga lahkel kutsel käisime me Kätiga veebruari lõpus - märtsi algul võistlemas veel ka British Columbias - osaledes 4-päevasel "BC suusa-o Festivalil" ning Kanada talvistel meistrivõistlustel. Kui aga asjast edasi rääkida, siis mõte arenes ning Adrian lubas sügisel korraldada ühe ratta-o jõuproovi. Ta arvas teadvat üht alaks sobivat platsi Calgary ümbruses. Ent kui ta mulle esimest korda Canmore´i kaardi OCAD´i failina saatis, siis pidin tõdema, et tegu pole mitte ainult sobiva, vaid lausa ülivinge rattaorienteerumismaastikuga.Edasi läks nii, et kuna ma korraldasin kevadel "Orienteering Ontario" ehk Ontario provintsi orienteerumisklubide assotsiatsiooni palvel ühe ratta-o Clinic´u Toronto lähedal (4,5h teooriat + 1,5 h praktikat), siis nende materjalide põhjal korraldas Adrian 4. oktoobril osalejatele kõigepealt samuti kliinikumi ning seejärel rivistusid 23 võistlejat juba stardijoonele. (Olgu siinkohal selguse huvides mainitud, et ikka ühekaupa, kuna tegemist polnud ühisstardiga.)
Vahepeal jõudsime suve jooksul muidugi veel mitmeid kordi Adrianiga meile vahetada, sest Adrian polnud ju varem ratta-o võistlust korraldanud ning väike instruktaaž kulus marjaks ära. Tema palvel tegin ma valmis ka ühe võistlusraja, kuid meie ühisel otsusel me seda lõpuks siiski esimesel aastal käiku ei lasknud, sest ehk oleks liialt tehniline rada väga vingel maastikul asjahuvilistele alaga esmatutvusel veidi liiga raskeks osutunud. (Adriani palvel tegingi raja üsna nõudliku, sest ta tahtis näha, kuidas üks korralik ratta-o rada välja näeb. Arvatavasti läheb see käiku järgmisel aastal ja võib-olla juba Kanada I ratta-o MV raames.)
Võistlusel olid ka mõned sponsorid "Trail Sports" ja "Axis Gear" näol (viimane muide teeb ka ratta-o planžette) ning tänud lähevad ka ürituse võõrustajatele Canmore Nordic Center´ist, kes lubasid rattaga orienteeruda Kanada Olümpiatreeningkeskuses. Loodus Canmore´i ümber muide on väga kift ja vaated suurtele ümbritsevatele mägedele hästi võimsad! Olgu öeldud veel, et Canmore on tuntud ka kui maailma üks tippkuurorte nii murdmaasuusatajate kui mägiratturite seas. Adrian arvas, et asi läks väga korda ning järgmisel hooajal on plaanis pidada kokku juba 4 võistlust Canmore´s, millest üks suurema orienteerumise mitmepäevajooksu "Barebones" raames.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar