Teisipäev, 31. juuli 2007

Otepää rattasõit 55km, 28.juulil 2007

Muljetan natuke sellest, kuidas ma oma elu esimesel rattamaratonil käisin.
Et kõik ausalt ära rääkida, siis olin ma hinges juba valmis kunagi hilissügisel mõnel väiksemaarvulise osavõtjaskonnaga rattamaratonil osalema, aga Haapsalus pärast eestikaid hakkasid Ott ja Margus mind veenma, et Otepää rattasõit järgmisel nädalavahetusel on just parim ettevalmistus Tšehhi RO MMiks.

Ehh, ega’s midagi, julge hundi rind…jne ning nii ma laupäeva keskpäeval Otepää suusastaadionilt viimasest reast numbri all 1217 startisingi. Eelmisel päeval olin teinud rajaluuret – sõitsin Otepäält Harimäeni ja sealt Kekkose raja osa ning Apteekrimäe kaart välja jättes Otepääle tagasi, et saada selgust, kui jubedad on laskumised ja milline minu rattavorm: kas ja millisest mägedest millise käiguga üles sõita jaksan. Sellest oli järgmisel päeval suur kasu küll (kuigi jalad jäid natuke kangeks!).

Algus läks õnneks, ei sõitnud ise ega keegi mulle tagant ega külje pealt sisse, kui rada kohe kitsaks läks ja pidime lausa ootama, et edasi liikuda. Ka nelja-kase-mäest alla kihutades ei kukkunud keegi mu ees. Autoteele jõudes lootsin, et saan kellegi selja taha kenasti tuulde võtta, aga ei midagi: pidin ikka ise vastu tuult seljast-seljani spurtima. Aeg-ajalt tuli vastu lõhkikukutud põlvedega poisse, mõned parandasid raja ääres kummi ja mõned vaevlesid poripimeduses (pori silmas).
See võttis natuke ettevaatlikuks kuigi tee oli enamasti lai ja minu ümbruse ratturid väga viisakad ja vaiksed: keegi ei pahandanud, keegi ei teinud äkkmanöövreid. Tore!

Huvitavamaks läks pärast Käärikut: nagu arvata, oli Vanapoisimägi öise vihmaga veelgi libedamaks muutunud ja minu suureks üllatuseks kõnniti ratast lükates mäest üles! Laskumine oli ka libe: otse minu ees kukkusid kaks meest külili porri, ise sain viimasel hetkel neist ääre pealt mööda. Kekkose rada (mida ma eelmisel päeval läbi polnud sõitnud) meenutas Ameerika mägesid: hooga mäest alla ja sama hooga järgmisest üles. Selle natuke riskeeriva rallitamise peale sain korra ka jahutust: ühe laskumise lõpus üllatas mind suur poriloik, kust möödumismanöövrite tõttu olin sunnitud otse läbi põrutama. Pikali ei lennanud, küll aga sain ca 2 pange porivett näkku. Poisid kõrvalreal vist ka ehmusid, hüüdes mulle pärast sahmakat järele: “Oh, see läks vist küll õnneks!”, mina vastu, et “Jah, aga klaasipühkijaid oleks vaja!”. Prille mul loomulikult ka ees polnud... Puristasin natuke aega ja (isegi) kõrvad olid finišis pori täis. Olgu mainitud, et see mõjus kindlasti kortsevähendava mudamaskina...

Korra siiski käisin ka rajalt väljas: see juhtus Kekkose rajal, kus rada ühe talu juures põllu peal kaare teeb: metsaäärsesse laugesse kurvi jõudes viis hoog mind rajalt välja nõgese-vaarikavõssa, aga siingi õnnestus mul pikali kukkumata hooga uuesti raja peale saada. Hea, et vaarikate vahel polnud kände ega kivisid ja paar eespoolsõitjat olid vist jälgi ette ka teinud.

Väsimus ja krambid
Õnneks sain ääri-veeri mõlemast mööda: korraldajate toidu-joogipunktidest ei hakanud peatuma ega ka hoo pealt midagi püüdma, endal oli kaasas 0.5L oli pudeliga puhast vett, 0.75L lahjat spordijooki seljakotis ja 2 Maximi energiageeli taskus. Oti õpetust järgides manustasin esimest korda geeli pärast Käärikut, täpsemalt Harimäe tõusul ja teist korda uuesti Käärikule jõudes staadionil. Siis tundsin ka esimest korda, et teravus on kadunud. Matul oli juba jälle hea olla ja lätlastest mehemürakate taga oli eriti mõnus Hobustemäeni sõkkuda. Sealt lõpuni enam kuhugi grupi lõppu loovima ei saanudki, Munamäe all lükkasin lausa ise ühel grupil ees tuult laiali.
Marguse mäe all kruusatee tõusul tundsin korraga, et reielihased tõmbuvad põlve kohalt valusaks. Õnneks suurt krampi siiski ei tulnud ja laskumistel suutsin niipalju lõdvestada, et ka Apteekrimäe tõusud madala käiguga sõites üles sain. Sealt edasi oli lõpuni vaid 1 km. Natuke sportlikku hasarti veel viimasel kaarel poris ukerdamisel ja oligi päästev lõpp.

Väljavõte tulemustest:
1. Oras Allan Arctic Sport Club I 01:45:53
2. Loo Martin Alexela Pro Agency Team I 01:45:55
3. Selder Taavi Alexela Pro Agency Team I 01:45:55
4. Kukk Sigvard Veloplus 1 01:46:23
5. Maasikmets Alges Extreme Sport 01:47:21
6. Tamkõrv Helmet Extreme Sport 01:47:21

36. Hallik Margus LUS / Hawaii Express 01:53:16

62. Meier Maaris Alexela Pro Agency Team I 01:58:15 (1. naine)

135. Ottesson Rene MTBO HAWAII EXPRESS 02:04:54

162. Kudre Raul AREAL team 02:07:52

226. Nurm Taavi Puide Talu SK 02:13:18

326. Tänav Tõnu Areal Team 02:21:17

372. Siim Vermo 02:24:41

398. Vaher Maret OK Kobras 02:26:26 (10. naine)

Kokkuvõttes: mulle meeldis, sain kõvasti enesekindlust juurde ja paremaks sinasõbraks oma uue rattaga. Sellega on rattasport justkui teine spordiala!

Esmaspäev, 30. juuli 2007

Ratta-orienteerumise eestikad

Aasta 2007 rattaorienteerumise Eestikad toimusid Paralepas, Haapsalu külje all, kus rajameister pakkus võistlejatele kiireid ja huvitavaid radu. Eriti uudne ja vinge oli minu jaoks lühirada Haapsalu linnas. Kuna ise varem pole põhiklassis Eestikatel võistelnud, siis ei osanud nagu suurt midagi oodata. Annan mõlema distantsi kohta oma nägemuse kohaselt lühikirjelduse:
Lühirada:
Stardist kaarti kätte saades nägin kohe, et esimene punkt asub üsnagi segases kohas ning nii ta ka tegelikkused oli. Natuke kobistamist raja alguses pole hea, kuid õnneks oli ka teistel selle punktiga väikseid probleeme. Pikad tõmbamised 2. ja 3. ajule proleeme ei valmistanud, küll aga kehale, sest vastutuules 3. minekul juba vilistas kopsudes kergelt. Edasi läks asi aga huvitavaks, sest linnavahel tuli korralikult kaarti jälgida ja pea külm hoida. Kuni 8 punktini sujuski asi ilusti ning vaheaegade analüüsist järeldus, et olin veel kulla konkurentsis. 9. ja 10. punktiga tehtud väikesed vead ning mitte kõige õnnestunumad valikud lõpuetappidel vormistasidki mulle 3. ehk pronksise koha. Kaotus oli samas aga üllatavalt väike( 42 sek Tõnisele ja 23 sek Otile). Tulemusega olin ülirahul, sest reaalselt mõeldes siiski medalit ei oodanud, kuna ei uskunud, et liikumiskiiruselt suudan päris konkurentsis olla. Medal käes võis rahuliku südamega tavarajale peale minna.
Tavarada:
Enne starti polnud tunne nii hea, kui eelmine hommik. Jalas oli kergelt tunda eelmise päeva lühirada. Samas sai täiesti pingevabalt sõita, sest eelmine päev olin eesmärgid kuhjaga täitnud. Sõit sai minu jaoks väga hea alguse, sest 1. punkti suutsin vist ainsana kiireima variandi välja peilida ning sain kohe algusega kerge edu teiste ees. Endalegi üllatuseks pärast vaheaegu vaadates avastasin et 4. punktis olin 39 sek. 2. kohast ees. Nii head algust poleks osanud uneski näha. Kogu esimene ring ehk kuni kaardivahetuseni sujus hästi. väikesed ajakaotused tulid ainult enne 6. punkti teedevõrgustikus kerge peata oleku tulemusena( ca 10 sek) ning etapil 10., kus ei näinud asfaldile tulekul lõiget( ca 20 sek). Siiski selgus, et olin esimese ringi järel liider. II ring nii roosiliselt ei kulgenud, samas polnud ka midagi hullu. Väikesed ajakaotused enne 11. punkti(liiga vara sai metsa keeratud) ning 12. etapil( korra üle katuse ning enne punkti kerge segadus). 13 etapil tänu heale koostööle Mait Mändmetsaga õnnetus taas välja sõita parim aeg ning vaheaegadest vaadates olin vaid 4 sek. Tõnise seljataga 2. kohal. Sel päeval sai aga 14. punkt minu komistuskiviks, kus sai ca 1 minut liiga kaua ekseldud. Samas kaotasid ka teised seal natuke aega. Järgmisel pikal etapil ees paistnud Mändmetsa selg sundis taas pingutama ning kirja sain taas parima aja . 16. punktis saingi ta uuesti kätte, kuid vale valik viimasesse lasi taas kerge vahe sisse. Kokkuvõttes hõbemedal ca minutise kaotusega Tõnisele ning 12 sekundise eduga Marguse eest. Hoolimata väikestest vigadest oli see ilmselt elu parim ratta-o sõit ja olin ülimalt rahul.
Kaks päeva järjest autasustamisel selliste tegijatega koos seista oli tõesti uhke tunne ning esimestel põhiklaasi Eestikatel kohe 2 medalit võtta oli super nädalavahetus minu jaoks. Tänu sellele on nüüd võimalus ka Tsehhi Vabariigis ratta veerema panna.
Ratta-orienteerumine on tegija spordiala.

Reede, 27. juuli 2007

sõiduriietest

Sel aastal uue Eesti RO koondise vormi tellimine ei õnnestunud:( Minimaalne kogus oli 20 komplekti ja seda täis ei saanud ja raha sinna alla panna polnud. Järgmiseks aastaks, kui loodetavasti on kaasa löömas ka juuniorid, teeme tellimuse juba varakult ja sõltumata tellijatest.

Küsimus kõigile - kas kellegi käes peale Marguse on veel meie vana valge sõidusärk? Anna palun märku.

Esmaspäev, 23. juuli 2007

koondis MM-ile

EOL juhatuse otsus tänasest:
Kinnitada Eesti koondis RO MM-ile 5.-12.august 2007 Nove Mesto, Tšehhis järgmiselt:

Mehed:
Tõnis Erm (TA OK)
Margus Hallik (LU-S)
Rene Ottesson (Lehola)
Lauri Malsroos (Tammed)

Naised:
Maret Vaher (Kobras)
Ingrit Kala (Peko)
Siiri Mere (SRD)

Võistkonna treener-esindaja Arbo Rae.

EOL tasub kõikide meeste stardimaksud ja esimese kahe mehe ning treener-esindaja kõik kulud. Naiste kulusid tasutakse a 2500 kr ulatuses per võistleja.


Selle nädala jooksul täpsustame väljasõiduaja ja viisi. Esialgu oli plaanis minna 3.08 varahommikul, et 4.08 õhtuks kohal olla. Tootvat tööd tegevate sportlastele vastu tulles peame väljasõidu lükkama nii, et jõuaks 3.08 veel tööpäeva ära teha.

Keila-Joa sprint 25.7

Kolmapäeval võimalus teha 1:5000 kaardiga sprinditrenni Keila-Joal. Kavas kaks 2-3km (7-10min) ringi, metsas vaid tähised. Järgime MM-il kehtivaid reegleid - metsas sõita ei või, vaid kanda ratast min 20cm maast. Kel vähe, saab ka sama rada teistpidi sõita. Tähised metsas kell 18.00, maha võetakse peale 19.00. Kaardiraha 50kr. Täpse asukoha panen siia homme õhtuks, samuti ootaks homme 18-ks kindlaid osalejaid, praegu on tulijad Ott, Mait, Margus, Tõnis.

Hooajalõpu rahavõistlus Ignalinas (25.-26. august)

Järgmise hooaja EM-i korraldajamaa Leedu kutsub kõiki lähemaid ja kaugemaid ratta-o sõpru peale käesoleva suve tippsündmust, augustikuist Tšehhi MM-i, proovima kohalikke maastikke. Võistluspaigaks on taaskord Leedu ratta-o "Meka" - Ignalina ümbrus, lahinguväli Dringis aga sedakorda uus.

Võistlus on suunatud peamiselt eliidile - võistlusklasse on kokku vaid neli: H/D 21E ning H ja D (neile, kellele E on ehk liialt raske). Laupäeval on kavas tõsine pikk rada ning pühapäeval Middle. Eliitklassi kiireimatel on võimalus 4 litise stardimaksu eest võita tagasi 100 kordne panus ehk siis 400 LTL. Ka II-III koht ei jää tühjade kätega, neile lubataske auhinnaraha kohalikes ühikutes vastavalt 250 ja 150.

Aeg-ajalt ikka lõuna-lõunanaabrite võistlusi külastanud eestlased on korduvalt tõdenud, et pakutud maastikud ja rajad on olnud üsna tõsised ja nõudlikud ning ka auhinna laud rikkalik.

Ingliskeelses võistluskutses on näha ka eesootava jõuproovi kaardinäidis.

Võistluse "Briedis 2007" kutse Leedu ratta-o kalenderplaanis

Poola WRE - middle

Neljapäeval oli kavas lühirada, kus esiviisikusse jõudsid ainult Venemaa ja Eesti sportlased. Võitis Maksim Žurkin ajaga 57.13, järgnesid Margus Hallik 58.33 ja Ruslan Gritsan 58.36-ga. Tõnis Erm oli viies ajaga 1:00.30. Marguse kommentaar sõidule: "Tunne oli jõuline, kuid esimese WRE-võidu rikkusid ära kaks kokku 2,5-minutilist teevalikuviga." Tulemused ->

Kolmapäev, 18. juuli 2007

Poola WRE Ultra-long = karmus ruudus

Teisipaeval Nowa Kaletkas 2008. aasta ratta-o eel-MMi raames soidetud yhisstardist pika raja World Ranking etapp pakkus midagi enneolematut ka paljunainud rattaorienteerujatele. Nimelt oli raja parameetriteks olnud 42 pikkuskilomeetrit ainult veidi rohkem kui valjas valitsenud temperatuuri nait (Kesk-Poolas mollanud meeletus kuumalaines naitas kraadiklaas sedakorda +38 kraadi varjus).
Roomas elatud perioodist maletan mitmeid ligi neljakymne kraadises kuumuses tehtud treeninguid, kuid eilseni polnud never kujutanud ette sellises ilmas voistlemist.

Voistlus ise oli tavaparaselt poolalik - keskmiselt liigestatud maastikul horedas nommemannikus yldsielt laiadel teedel kulgenud ultra-pika raja kaigus tuli labida yhisstardist lahtunud voistlusel 2 hajutusringi ning votta 30 kontrollpunkti. Poola 6-paeva soidu kavas olnud WRE-etappidele oli kogunenud sportlasi 10 riigist, meeste klassis oli kohal viis tegelast maailma edetabeli TOP 15 seast, lisaks sellele pea kogu Austraalia koondis.

Esikolmiku tulemused olid alljargnevad:
1. Ruslan Gritsan RUS 1.58.10.
2. Tonis Erm EST 2.01.14.
3. Margus Hallik EST 2.04.42.

Tippude seisukohalt kulges voistlus algul rahulikult, esikolmiku meestele oli raja esimeses pooles sattunud sama hajutus ning nii kulgeti algusosal ratas-rattas. Viiendasse minnes jagunes kolmik, kui Margus pooras ara oma hajutusse, duo Gritsan-Erm jatkas koos veel 3 punktivahet, parast seda soitis aga igayks omadel radadel. Vaikseid vigu tuli ette koigil, moni joudis sel paeval soita paremini, teine jalle mitte. Voistlus nagu ikka, tavaparasest eriti erinev oli ainult enesetunne, mis oli eranditult koigil vaga halb juba stardist alates.

Kui kolm hastitreenitud profisportlasest spordimeest olid lopetanud oma kannatused kuue minuti sees aegadega kahe tunni kandis, jai koomaeelsest seisundist taastumise jarel oodata teiste meeste finisisse joudmist. Ja oodata sai kaua, sest ilmataadi antud hoop oli sedavord karm. Naiteks, neljanda koha saanud parim austraallane Alex Randall kaotas voitjale juba 34, kuuendana lopetanud inglane Andy Conn aga juba 52 minutit. Kuigi jaab mulje et vahed olid kalendriga moodetavad, kais metsas siiski tihe heitlus kohtadele 5.-16., kes koik lopetasid 13 minuti sees, finiseerides voitjast siiski umbes tunni vorra hiljem. Asjaosaliste kinnitusel olla voitlus karm olnud, kusjuures voideldi rohkem iseendaga. Kuumus ei mojunud seejuures mitte ainult fyysisele, vaid paljudel keetis samavorra ara ka ajud. Nii monedki todesid ohtul tagantjargi, et ei saa aru kuidas sai teha sellisel lihtsavoitu maastikul paarikymne minutilisi vigu.

Hullust paevast moningaid kommentaare -

Inglane Andy Conn: mingil hetkel nagin ees meest ja vahe eemal ratast, lahemale joudes selgus, et tegu oli leedulase Kavaliauskasega, kes viskles rajal krampides.

Vastne mitmekordne Venemaa meister Maxim Zhurkin: ehkki soitsin kolmandal-neljandal kohal, lakkas organism yhel hetkel tootamast ning nii tuli kahjuks ara tulla raja viimaselt veerandilt.

Poolakas Pawel Krzeminski: enda soit ei sujunud tana vaga, otsustasin katkestada kuna oksendamishood niikuinii ei lubanud korralikult soita (vahemarkus - ta polnud siinkohal ainus). Kehvasti laks meie voistkonnast ka Remigiusz Nowakil - teda tabas krambilaine vaid 800 meetrit enne finisit, kuid au talle, et 25 minuti parast joudis mees siiski voistlust jatkata finisi suunas.

Lopetuseks veel niipalju, et sel karmil paeval ca 30 % voistlejatest yldse finisisse ei joudnudki.

Tulemused

Poola WRE eelm2ng

Esmasp2eval s6itsime soojenduseks teatev6istluse. Tiim Mix Baltic 1 - Regimantas Kavaliauskas (LTU), Hallik, Erm - v6ttis rahulikult ja v6itis. Tulemused leiab siit.

Ehkki finishiheitlus Austraaliaga oli vihane, l2ks heitluseks ainult seet6ttu, et rohelise mandri mees j2ttis punkti vahele ja p22ses eest 2ra. Samas selles, et just austraallane punkti vahele j2ttis polnud midagi yllatavat - Soome MMi teates suutsid Austraalia m6lema teatev6istkonna mehed v6tta k6ik valed punktid ja nii oligi siis Austraalia parim teates6itja meeste arvestuses v6istelnud Adrian Jacksoni ema.

Neljapäev, 12. juuli 2007

Maiuspalad enne MMi

Tšehhid on kavalad ja on jätnud bülletäänides avalikustamata võistluspaigad. Samal ajal on nad pannud ülesse meeletu hulga keelualasid ja vanasid kaarte, et võõramaa rattaorienteerujad materjalikuhja upuks ning tegelikke võistlusmaastike kaarte üles ei leiaks. Aga paraja hulga vaevaga õnnestus siiski sellest materjalihulgast läbi närida ja siin nad nüüd on - võistlusmaastike kaardid:
Kusjuures vennad on jätnud avaldamata kvaliteetse sprindi ehk teate maastiku kaardi aastast 2000, kui seal toimus juunioride MM. Õnneks on see mul füüsiliselt olemas ja püüan ta Poolast tagasi jõudes ka digitaalselt laiali saata.

Esmaspäev, 9. juuli 2007

Läti MV ja lätlaste hapud näod

Läti MV-l krooniti lühirajal meistriks Kaval Ants ja pikal rajal Voicescuks. Siiski olid nende meistritiitlid natukene hapu maitsega, kuna parimaks osutus mõlemal päeval siiski "Eesti poiss".

Tulemused: lühirada ja pikk rada.

Siinkohal tuleb mainida, et tulemused ei kajasta objektiivselt meie meeste omavahelisi jõuvahekordi, kuna napilt enne võistlust Kanadast saabunud Margus kannatas veel ajavahestressi all. Oti juhatas üks metsloomajälg sohu, kust ta alles peale pikka seiklussportlikku hike-a-bike matkamist välja pääses.

Lühiraja kaart ja valikud:

Pika raja kaart ja valikud:

Pühapäev, 1. juuli 2007

Rene võitis Dresdenis WRE etapi!

Rene võistles nädalavahetusel sõjaväeteenistuseagsetel koduradadel Dresdenis. Esimesel päeval tuli napi 5sek eduga võit, teisel päeval sooritasid sakslased (võibolla koos taanlastega?:) väikese diversiooni ja sokutasid Renele mitte E, vaid tavalise H21 klassi kaardi. Ka selle raja Rene võitis... Tulemusi ja vaheaegu vaata SIIT