esmaspäev, 30. juuli 2007

Ratta-orienteerumise eestikad

Aasta 2007 rattaorienteerumise Eestikad toimusid Paralepas, Haapsalu külje all, kus rajameister pakkus võistlejatele kiireid ja huvitavaid radu. Eriti uudne ja vinge oli minu jaoks lühirada Haapsalu linnas. Kuna ise varem pole põhiklassis Eestikatel võistelnud, siis ei osanud nagu suurt midagi oodata. Annan mõlema distantsi kohta oma nägemuse kohaselt lühikirjelduse:
Lühirada:
Stardist kaarti kätte saades nägin kohe, et esimene punkt asub üsnagi segases kohas ning nii ta ka tegelikkused oli. Natuke kobistamist raja alguses pole hea, kuid õnneks oli ka teistel selle punktiga väikseid probleeme. Pikad tõmbamised 2. ja 3. ajule proleeme ei valmistanud, küll aga kehale, sest vastutuules 3. minekul juba vilistas kopsudes kergelt. Edasi läks asi aga huvitavaks, sest linnavahel tuli korralikult kaarti jälgida ja pea külm hoida. Kuni 8 punktini sujuski asi ilusti ning vaheaegade analüüsist järeldus, et olin veel kulla konkurentsis. 9. ja 10. punktiga tehtud väikesed vead ning mitte kõige õnnestunumad valikud lõpuetappidel vormistasidki mulle 3. ehk pronksise koha. Kaotus oli samas aga üllatavalt väike( 42 sek Tõnisele ja 23 sek Otile). Tulemusega olin ülirahul, sest reaalselt mõeldes siiski medalit ei oodanud, kuna ei uskunud, et liikumiskiiruselt suudan päris konkurentsis olla. Medal käes võis rahuliku südamega tavarajale peale minna.
Tavarada:
Enne starti polnud tunne nii hea, kui eelmine hommik. Jalas oli kergelt tunda eelmise päeva lühirada. Samas sai täiesti pingevabalt sõita, sest eelmine päev olin eesmärgid kuhjaga täitnud. Sõit sai minu jaoks väga hea alguse, sest 1. punkti suutsin vist ainsana kiireima variandi välja peilida ning sain kohe algusega kerge edu teiste ees. Endalegi üllatuseks pärast vaheaegu vaadates avastasin et 4. punktis olin 39 sek. 2. kohast ees. Nii head algust poleks osanud uneski näha. Kogu esimene ring ehk kuni kaardivahetuseni sujus hästi. väikesed ajakaotused tulid ainult enne 6. punkti teedevõrgustikus kerge peata oleku tulemusena( ca 10 sek) ning etapil 10., kus ei näinud asfaldile tulekul lõiget( ca 20 sek). Siiski selgus, et olin esimese ringi järel liider. II ring nii roosiliselt ei kulgenud, samas polnud ka midagi hullu. Väikesed ajakaotused enne 11. punkti(liiga vara sai metsa keeratud) ning 12. etapil( korra üle katuse ning enne punkti kerge segadus). 13 etapil tänu heale koostööle Mait Mändmetsaga õnnetus taas välja sõita parim aeg ning vaheaegadest vaadates olin vaid 4 sek. Tõnise seljataga 2. kohal. Sel päeval sai aga 14. punkt minu komistuskiviks, kus sai ca 1 minut liiga kaua ekseldud. Samas kaotasid ka teised seal natuke aega. Järgmisel pikal etapil ees paistnud Mändmetsa selg sundis taas pingutama ning kirja sain taas parima aja . 16. punktis saingi ta uuesti kätte, kuid vale valik viimasesse lasi taas kerge vahe sisse. Kokkuvõttes hõbemedal ca minutise kaotusega Tõnisele ning 12 sekundise eduga Marguse eest. Hoolimata väikestest vigadest oli see ilmselt elu parim ratta-o sõit ja olin ülimalt rahul.
Kaks päeva järjest autasustamisel selliste tegijatega koos seista oli tõesti uhke tunne ning esimestel põhiklaasi Eestikatel kohe 2 medalit võtta oli super nädalavahetus minu jaoks. Tänu sellele on nüüd võimalus ka Tsehhi Vabariigis ratta veerema panna.
Ratta-orienteerumine on tegija spordiala.

Kommentaare ei ole: