Otepää rattasõit 55km, 28.juulil 2007

Muljetan natuke sellest, kuidas ma oma elu esimesel rattamaratonil käisin.
Et kõik ausalt ära rääkida, siis olin ma hinges juba valmis kunagi hilissügisel mõnel väiksemaarvulise osavõtjaskonnaga rattamaratonil osalema, aga Haapsalus pärast eestikaid hakkasid Ott ja Margus mind veenma, et Otepää rattasõit järgmisel nädalavahetusel on just parim ettevalmistus Tšehhi RO MMiks.

Ehh, ega’s midagi, julge hundi rind…jne ning nii ma laupäeva keskpäeval Otepää suusastaadionilt viimasest reast numbri all 1217 startisingi. Eelmisel päeval olin teinud rajaluuret – sõitsin Otepäält Harimäeni ja sealt Kekkose raja osa ning Apteekrimäe kaart välja jättes Otepääle tagasi, et saada selgust, kui jubedad on laskumised ja milline minu rattavorm: kas ja millisest mägedest millise käiguga üles sõita jaksan. Sellest oli järgmisel päeval suur kasu küll (kuigi jalad jäid natuke kangeks!).

Algus läks õnneks, ei sõitnud ise ega keegi mulle tagant ega külje pealt sisse, kui rada kohe kitsaks läks ja pidime lausa ootama, et edasi liikuda. Ka nelja-kase-mäest alla kihutades ei kukkunud keegi mu ees. Autoteele jõudes lootsin, et saan kellegi selja taha kenasti tuulde võtta, aga ei midagi: pidin ikka ise vastu tuult seljast-seljani spurtima. Aeg-ajalt tuli vastu lõhkikukutud põlvedega poisse, mõned parandasid raja ääres kummi ja mõned vaevlesid poripimeduses (pori silmas).
See võttis natuke ettevaatlikuks kuigi tee oli enamasti lai ja minu ümbruse ratturid väga viisakad ja vaiksed: keegi ei pahandanud, keegi ei teinud äkkmanöövreid. Tore!

Huvitavamaks läks pärast Käärikut: nagu arvata, oli Vanapoisimägi öise vihmaga veelgi libedamaks muutunud ja minu suureks üllatuseks kõnniti ratast lükates mäest üles! Laskumine oli ka libe: otse minu ees kukkusid kaks meest külili porri, ise sain viimasel hetkel neist ääre pealt mööda. Kekkose rada (mida ma eelmisel päeval läbi polnud sõitnud) meenutas Ameerika mägesid: hooga mäest alla ja sama hooga järgmisest üles. Selle natuke riskeeriva rallitamise peale sain korra ka jahutust: ühe laskumise lõpus üllatas mind suur poriloik, kust möödumismanöövrite tõttu olin sunnitud otse läbi põrutama. Pikali ei lennanud, küll aga sain ca 2 pange porivett näkku. Poisid kõrvalreal vist ka ehmusid, hüüdes mulle pärast sahmakat järele: “Oh, see läks vist küll õnneks!”, mina vastu, et “Jah, aga klaasipühkijaid oleks vaja!”. Prille mul loomulikult ka ees polnud... Puristasin natuke aega ja (isegi) kõrvad olid finišis pori täis. Olgu mainitud, et see mõjus kindlasti kortsevähendava mudamaskina...

Korra siiski käisin ka rajalt väljas: see juhtus Kekkose rajal, kus rada ühe talu juures põllu peal kaare teeb: metsaäärsesse laugesse kurvi jõudes viis hoog mind rajalt välja nõgese-vaarikavõssa, aga siingi õnnestus mul pikali kukkumata hooga uuesti raja peale saada. Hea, et vaarikate vahel polnud kände ega kivisid ja paar eespoolsõitjat olid vist jälgi ette ka teinud.

Väsimus ja krambid
Õnneks sain ääri-veeri mõlemast mööda: korraldajate toidu-joogipunktidest ei hakanud peatuma ega ka hoo pealt midagi püüdma, endal oli kaasas 0.5L oli pudeliga puhast vett, 0.75L lahjat spordijooki seljakotis ja 2 Maximi energiageeli taskus. Oti õpetust järgides manustasin esimest korda geeli pärast Käärikut, täpsemalt Harimäe tõusul ja teist korda uuesti Käärikule jõudes staadionil. Siis tundsin ka esimest korda, et teravus on kadunud. Matul oli juba jälle hea olla ja lätlastest mehemürakate taga oli eriti mõnus Hobustemäeni sõkkuda. Sealt lõpuni enam kuhugi grupi lõppu loovima ei saanudki, Munamäe all lükkasin lausa ise ühel grupil ees tuult laiali.
Marguse mäe all kruusatee tõusul tundsin korraga, et reielihased tõmbuvad põlve kohalt valusaks. Õnneks suurt krampi siiski ei tulnud ja laskumistel suutsin niipalju lõdvestada, et ka Apteekrimäe tõusud madala käiguga sõites üles sain. Sealt edasi oli lõpuni vaid 1 km. Natuke sportlikku hasarti veel viimasel kaarel poris ukerdamisel ja oligi päästev lõpp.

Väljavõte tulemustest:
1. Oras Allan Arctic Sport Club I 01:45:53
2. Loo Martin Alexela Pro Agency Team I 01:45:55
3. Selder Taavi Alexela Pro Agency Team I 01:45:55
4. Kukk Sigvard Veloplus 1 01:46:23
5. Maasikmets Alges Extreme Sport 01:47:21
6. Tamkõrv Helmet Extreme Sport 01:47:21

36. Hallik Margus LUS / Hawaii Express 01:53:16

62. Meier Maaris Alexela Pro Agency Team I 01:58:15 (1. naine)

135. Ottesson Rene MTBO HAWAII EXPRESS 02:04:54

162. Kudre Raul AREAL team 02:07:52

226. Nurm Taavi Puide Talu SK 02:13:18

326. Tänav Tõnu Areal Team 02:21:17

372. Siim Vermo 02:24:41

398. Vaher Maret OK Kobras 02:26:26 (10. naine)

Kokkuvõttes: mulle meeldis, sain kõvasti enesekindlust juurde ja paremaks sinasõbraks oma uue rattaga. Sellega on rattasport justkui teine spordiala!