EM tavaraja kaardid

Tavarajast jutt tuleb ka loodatavasti lähipäevil ja isegi teatest võibolla....

Canmore MTBO

4. oktoobril toimus Calgary olümpiaradadel Kanada esimene tõeline ratta-o võistlus. Võib julgelt öelda, et Alberta provintsis Kaljumäestikus jõuproovi võõrustanud Canmore Nordic Center oma meeletu radadevõrguga pakkus välja tipptasemel rattaorienteerumismaastiku. Võisteldi eelmisel aastal tšehhide poolt valmistatud spets ratta-o kaardil. Allakirjutanu oli korralduses tegev nõuandjana.

Kui kõik algusest peale ausalt ära rääkida, siis asi algas sellest et selle aasta veebruari algul kohtasin Tahoes "California Suusa-o mitmepäevasõidul" nelja hullu kanadalast, kes olid sinna võistlema sõitnud autoga British Columbiast. Lähemal tutvumisel selgus, et tegu oli Kanada orienteerumisliidu presidendi Charlotte MacNaughtoni, tema kuti Adrian Zissose; Kanada o-jooksu koondisesse kuulunud Marie-Catherine Bruno ning tema boyfriend´i suusataja Jonas Sandströmiga.

Juttuajamise käigus said nemad lähemalt teada sellisest spordialast kui rattaorienteerumine ning mina Kanada orienteerumiselu juhtimisest. Arutelust koorus välja meie ühine mõte - asja tuleb hakata arendama ja ala edendama ka vahtralehe maal. Charlotte´i näol on muide tegemist noore ja entusiastliku ning suhteliselt uue Kanada o-liidu juhiga, kes isegi mitmel o-jooksu MM-il osalenud.
Kõigi nende väga lahkel kutsel käisime me Kätiga veebruari lõpus - märtsi algul võistlemas veel ka British Columbias - osaledes 4-päevasel "BC suusa-o Festivalil" ning Kanada talvistel meistrivõistlustel. Kui aga asjast edasi rääkida, siis mõte arenes ning Adrian lubas sügisel korraldada ühe ratta-o jõuproovi. Ta arvas teadvat üht alaks sobivat platsi Calgary ümbruses. Ent kui ta mulle esimest korda Canmore´i kaardi OCAD´i failina saatis, siis pidin tõdema, et tegu pole mitte ainult sobiva, vaid lausa ülivinge rattaorienteerumismaastikuga.

Edasi läks nii, et kuna ma korraldasin kevadel "Orienteering Ontario" ehk Ontario provintsi orienteerumisklubide assotsiatsiooni palvel ühe ratta-o Clinic´u Toronto lähedal (4,5h teooriat + 1,5 h praktikat), siis nende materjalide põhjal korraldas Adrian 4. oktoobril osalejatele kõigepealt samuti kliinikumi ning seejärel rivistusid 23 võistlejat juba stardijoonele. (Olgu siinkohal selguse huvides mainitud, et ikka ühekaupa, kuna tegemist polnud ühisstardiga.)

Vahepeal jõudsime suve jooksul muidugi veel mitmeid kordi Adrianiga meile vahetada, sest Adrian polnud ju varem ratta-o võistlust korraldanud ning väike instruktaaž kulus marjaks ära. Tema palvel tegin ma valmis ka ühe võistlusraja, kuid meie ühisel otsusel me seda lõpuks siiski esimesel aastal käiku ei lasknud, sest ehk oleks liialt tehniline rada väga vingel maastikul asjahuvilistele alaga esmatutvusel veidi liiga raskeks osutunud. (Adriani palvel tegingi raja üsna nõudliku, sest ta tahtis näha, kuidas üks korralik ratta-o rada välja näeb. Arvatavasti läheb see käiku järgmisel aastal ja võib-olla juba Kanada I ratta-o MV raames.)

Võistlusel olid ka mõned sponsorid "Trail Sports" ja "Axis Gear" näol (viimane muide teeb ka ratta-o planžette) ning tänud lähevad ka ürituse võõrustajatele Canmore Nordic Center´ist, kes lubasid rattaga orienteeruda Kanada Olümpiatreeningkeskuses. Loodus Canmore´i ümber muide on väga kift ja vaated suurtele ümbritsevatele mägedele hästi võimsad! Olgu öeldud veel, et Canmore on tuntud ka kui maailma üks tippkuurorte nii murdmaasuusatajate kui mägiratturite seas.

Adrian arvas, et asi läks väga korda ning järgmisel hooajal on plaanis pidada kokku juba 4 võistlust Canmore´s, millest üks suurema orienteerumise mitmepäevajooksu "Barebones" raames.

Võistluste koduleht Calgary Foothill Wanderers O-Club´i webpage´lt

Kaart RouteGadgetis

Tulemused

Pildid

Sprint distance

Võistluskeskus asus Smiltenes, stardiga meremuuseumis, mis tähendas, et k-punkti sõites sai võtta korraliku munakivitee laskumise, läbi tunneli ja üle silla sõita ja siis metsa vahele rada lahendama minna. Kuna olin üsna varajane startija( nr. 14), siis ei saanud kahjuks näha, kuidas varem startinud raja lõpuosa sõitsid. Hilisematel startijatel oli praktiliselt viimased 5 punkti selged ning varem rajale läinud kaotasid seal hulganisti sekundeid, mina nende hulgas. Aga rajast pisut.
Esimesed kaks etappi oli suhteliselt lihtsad ning nõudsid kiiret sõitu. Alates 3. punkist läks asi huvitavaks. Endal õnnestus esimene tehniline punkt veatult võtta( Allan Jensen kaotas sinna kindla kulla, kui võttis kõrval rajalt vale punkti ja ei kontorollinud numbrit. Finišis oleks ta ligi poole minutiga võitnud kulla). 4. punkti magasin väiksemad rajad maha ja sõitsin luidete äärde suurele teele ja sealtkaudu peale. 5. ja 6. olid ratta-orienteerumise kohta ülilühikesed etapid, mis õnnetus mitte just suurima kindluse juures siiski puhtalt võtta. Taas demonstreeris oma head kaardilugemisoskust Tõnis võites 5. etapi selge edumaaga teiste ees. Esimesed kaotatud sekundid minu sõidus tulid teel 7. punkti, kui ei suutnud korralikult ette lugeda ja jäin kõva kattega teele enne punkti umbes 10. sek. seisma, punkti sain siiski veatult ja püüdsin kinni minut varem startinud šveitslase Dauwalderi ja lisaks veel mitu varem startinut. 8. etapi sain šveitslase kerge abiga üsna hästi ,kuid järgmisel etapil tegin selle sõidu suurima vea. Teel 9. keerasin vist isegi õigest kohast singlile sisse, kuid see oli nii väike, et arvasin ennast vales kohas olevat ning tulin tagasi suurele teele ja sõitsin alt ringi. Kaotasin sellega ilmselt kuskil 25-30 sek. 10. etapil sain väga hea vaheaja, 11. kaotasin mõningaid sekundeid eelmisest välja minemisega. 12. etapil sain taas veidi kasu šveitslasest, kuid järgmisel etapil tegi ta mulle omakorda karuteene. Ei jõudnud korralikult vaadata ja sõitsin 13. etapi suure ringiga vasakult. See ring maksis hinnanguliselt 20 sekundit. 13. välja minnes kaotasin taas sekundeid kuna ei leidnud kohe õiget teeotsa ja 15. minnes sõitsin samuti mitte kõige parema variandi, lastes taas ca 10-15 sek. tuulde. Etapid 16-17-18 möödusid veatult, 19. kaotasin taas hulga aega, kuna enne starti ei olnu võimalik vaadata kuidas võistlejad seda läbivad. Trepist üles jõudes tegin väikese seisaku, et mitte ilusat sõitu ära rikkuda, 20-21-F- lihtne kojutulemine.
Sõit andis 15. koha, millega olnud rahul. Tagantjärgi torgib natuke hinge, et ebakindla lõpuga andsin 3. kohta ära ning kahe suurema veata oli esikümne koht kindel olnud. Tõnis teeb teist päeva järjest supersõidu ning saab teise hõbeda. Kui eile oli Lasse Brun Pedersen võimususe poolest siiski üle, sisi täna oli Tõnis rajal kiireim orienteeruv mees. Austerlane Breitschadel võidab kulla tänu sellele, et kogu raskema raja osa sõitis venelase foliforovi tuules, kelle ta kiire algusega kinni püüdis ja kellele hiljem siis maakeeli öeldes lihtsalt konksu pani.

Middle event

Middle hommik tervitab päikesese ilma ja väga külma tuulega. Soojenduse ajaks olen ennast sisse pakkinud, kuna soojendusala on mere ääres, kus tuul viliseb. Mingid kümned minutid enne stardi koorin siiski soojendusriided maha ja harjun tempereatuuriga. Stardiks saan vajalikud
liigutused tehtud ning tunne on OK. Kaardi kätte saades läheb üsna kaua aega selle plaadile saamisega ja veel ratta stardipukile ajamisega ning ei jõua eriti vaadata. Saan vaid plaani, et
esimesse otse minna. Teel k-punkti üritan radade rägastiku harutada, kuid siiski sõidan kohe valele teele, sellega ei kaota küll õnneks palju aega. Suurema "koera" vältmiseks kohe esimese punktiga teen 2 seisakut ning pääsen kõigest mingi 30 sekundilise ajakaoga. Teise plaanin ka otse minna kuid järsk tõus otse ees ajab taas plaani sassi. Keeran väikese haagiga siiski esimesest
ašfaldist sisse ja plaanin üle platsi sõita. Kohale jõudes üllatab seal ees aed, egas midagi kui
ümber. Ei oska siiski välja lugeda, kust täpselt saab ja ei hakka riskima, kuna lõiked on rangelt keelatud ja aiman, et seal piirkonnas kohtunike jagub. Teen taas seisaku ning loen asjad välja. Taas paarkümmend sekundit oleks saanud kiiremini. Kolmandaga saan omast arust järjele ja võtan vasakult poolt üsna sujuvalt punkti. Hiljem analüüsides selgub, et paremale alla ašfaldi kaudu on taas paarkümmend sekundit kiirem. 3. puntktis kaotan Tõnisele juba 1 min. 43 sek. Õnneks selgub hiljem, et ta sõitis kõigil nendel etappidel ka kiireimad ajad. Müstiline kaardilugemis- ja valikute nägemise oskus. 4. punkti tundub üsna ühene valik, mina oskan siiski väikese vea teha. Keeran liiga vara sisse, kuna juba minu stardiajaks läheb sinna üsna palju jälgi. Natuke võsamurdemist ja olen taas õigel jäljel ja punktis. 5. plaanin minna kõige otsemat teed, kuid majade juurde jõudes ei näe, et kahe aia vahelt saab läbi, teen kiire ümberpöörde ja
sõidan paremalt ringi. 5-st esimest punktis olen vaid ühe normaalselt kättesaanud. Nutune. Siiski mõistan, et pikk ja keeruline rada on veel ees. Pikal kasutan palju ašfalti, enne punkti tulevad mulle vastu 2 ja 4 minutit varem startinud prantslane ja šlovakk, kes lähevad juba 8. Lasen neil natuke segada ja lähen kaugemast teest, viga õnneks ei tee. Lühietapil satun
aga taas segadusse, kuna rada muutub üks hetk imeväikeseks ning keeran naistepunkti. Loll. Tagasi ja põõsaste vahelt läbi pressides saan oma punni ka kätte. Järgmise olen ette vaadanud, et otse rohelise vahelt ja mööda liiva ukerdama ei lähe, vaid sõidan üsna ebamugava haagi tagasi ning kaardi äärest lähen suurele teele ja sealt peale. Loomulikult on see vale valik, kuna singel
otse on üsna hea ning taaskordne ca 45 sek ajakadu on reaalsus. Siitkohast hakkab mu sõit õnneks paremuse poole liikuma. Järgmise etapi otsustan lahendada otse ning loen majade juures oleva segase koha nn indistinckt junktioniks ehk siis ühendamata ristiks, mida on lubatud kasutada. Kuigi kohtunik passib, sõidan ta nina alt läbi keelatud kohast ning võtan puntki üsna hästi. Ise ennast siin patustajaks ei loe, kuna kaart oli üsna segane ja asfaldinurgast õigele rajaleminek ei olnud eriti selge. Tõnis teeb samamoodi nagu mina, võidab selle etapi, kaotan talle vaid 3 seki. Margus sõidab vasakult ringi ja kaotab ca 30 seki. 10. otsustan sõita mööda kõige lihtsamat varianti ja see toidab. Järgmine on üks vastik etapp. Otsustan lahendada selle läbi 14. puntki. Tõus enne seda on toores ning lõpu jooksen. Üleval on olek raske, õnneks laskumine toob natuke elu sisse tagasi. 12. sõidan paremalt ja lõpu mööda asfalti. Saan noore pranstlase 2 minutiga kätte. 13. oli ilmselt selle võistluse kõige keerulisem etapp. Nikerdasin paremalt majade vahelt suht hästi läbi, kuid enne punkti hajusid rajad laiali ja uitan taas metsas enne kui punkti jõuan. Seal tegid paljud viga, ka Tõnis ja Margus. 14. sõidan sihti mööda välja asfaldile, üle suure tee kohe rajale sisse, kus jään liiva lootusetult kinni. Edasu kangutan risti üle sirge ašfaldi ja tõusust üles, jube raske on. Ristis on kohtunik, kes keelab otse minna, pööran paremale ja siis kohe vasakule väikese rajale, mis viib üsna punkti lähedale. Prantslane kaob tagant, teeb ilmselt viga. 15. sõidan kõige lühemat teed pidi, järgmise samuti. Kailt minnes mõistan, et lõpuosa tuleb keeruline . 17. sõidan koduhotelli eest läbi ja mööda treppe üles. Seisatan korraks, kuna ei taha korrata sama viga, mis esimese punktiga. Saan õigele rajale ja leian punkti. Selle asemel, et kohe tagasi keerata ja alla majade äärde minna, lähen paremalt üritama, kuid seal on liivane ja raske. Kaotan sekundeid. Tõus enne punkti võtab viimase jõu ja ilmselt seetõttu ei näe eelviimasesse õiget lahendust. Sõidan otse mööda treppe alla, suurel teel üritan majade rägastikku lahti harutada, kuid tulutult. Keeran küll õigest kohast sisse, kuid kaotan järje ja mere ääres olen laiali. Leian noorte punkti, kuid ei suuda seda kaardilt tuvastada. Kuuenda meele abil hakkan siiski õigele poole liikuma ja näen punkti, seekord enda oma. Viimane on labane. Lõpusirgel annan kõik, kuid parimat aega siiski ei saa, sekund jääb puudu. Finišis ei ole erilist rahulolu, polnud teinud küll suuremaid vigu kuid väikseid ajakaotusi tuli siiski palju. Minutine viga eelviimasega oli selgelt liiast. Tõnis teeb supersõidu ja võtab hõbeda. Õnnitlused.